Hetked ajaloo lähistel


Eesti Vabariigi kodud
..., ...
Filed under: * Eesti Vabariigi kodud, Kõik artiklid

Eesti Vabariigi kodud

Eesti Vabariik ja eestlase kodu on lahutamatud. Hukkub üks, on peagi lõpp ka teisel.

Lugu ilmus 2009. aasta 21. veebruari Postimehes.

Nõukogude võim sundis talu maha jätma

See on kehv talukoht, kunagine koolitalu Kehtna vallas vaid viie hektari põlluga. Ometi hoiab ta hinge sees Juhanil ja Juulil ning nende 1923. aastal sündinud pojal Lembitul. 1939. aasta märtsis võtab Juhan 2040 krooni laenu ning ostab seni rendil seisnud talu endale. Või tegelikult: poeg Lembitule.

„Isa võttis pangalaenule tagatisallkirja minu tädimehe käest. Ta ei tahtnud laenu küsimist panna suure kella külge,“ kirjutab Lembit üle poole sajandi hiljem vastuseks Eesti Rahva Muuseumi küsitluslehele. „Mina olin siis 16-aastane ja eks minule oligi see talu mõeldud.“ Jätka lugemist



Meie oleme Eesti Vabariigi sõjamehed! Kes sina selline oled!?

Meie oleme Eesti Vabariigi sõjamehed! Kes sina selline oled!?

1940. aasta juunis riigipöörajatele relvastatud vastupanu osutanud Sidepataljoni võitlejad Endel Kirs, Heino Laansalu ja Lembit Põldre pälvisid presidendilt Kotkaristi IV klassi teenetemärgi.

 

Lugu ilmus 2009. aasta 5. veebruari Postimehes.

Relvad panna püramiididesse ja ise ruumidest välja kolida! Riigipöörajad ei julgenud seda käsku sõduritele otse suu sisse öelda, vaid lasid selle lausuda Sidepataljoni enda ohvitseridel.

„Meie oleksime neile kohe vastu hakanud, seepärast anti käsk ohvitseride kaudu,“ arvab Sidepataljoni võitleja Endel Kirs (sündinud 1921) tagantjärele, kui meenutab 1940. aasta 21. ja 22. juuni sündmusi Sidepataljoni ajutiseks koduks saanud Raua tänava koolimajas. Sest just seal pidasid Eesti Vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas. Jätka lugemist



Laskmata jäänud lask

Laskmata jäänud lask

Eesti torpeedopaadi Sulev meeskond halastas 1939. aasta septembris Tallinnast põgenenud Poola allveelaevale Orzel.

Lugu ilmus 2009. aasta 16. septembri ja 22. septembri Postimehes.

„Mul on pardal raskesti haige ja masinas vigastus. Kas võin sõita sadamasse?“ Niimoodi küsib Tallinna reidile ilmunud Poola allveelaev Orzel 1939. aasta 14. septembril luba oma haigete meeskonnaliikmete –  kapteni ning nooremohvitseri – maalepanekuks. Pärast mõningast läbirääkimist ta Eesti võimudelt selle loa ka saab.

Orzel on Poola allveelaev, kuid Poolat ei ole enam peaaegu olemas. Hitleri-Saksamaa paarinädalane Blitzkrieg on jõudnud Varssavini ning just neil päevil upub see linn tulle. Kodutuks jäänud Poola lennukid ja laevad põgenevad, kui neil õnne on, välismaale. Ka neutraalse Eesti lennuväljadel maandub kokku viis Poola lennukit, mis interneeritakse ning antakse siinse lennunduse teenistusse. Allveelaev Orzel interneeritakse samuti, sest Eesti võimud leiavad, et laeva teade masinavigastuse kohta ei vasta tõele. Suure sõja kaja on Eestisse veerenud ega lase enam endast mööda vaadata.

Eesti mereväe torpeedopaat Sulev naaseb Loksa suvebaasist Tallinna Sõjasadamasse ning leiab Orzeli eest oma kodukai äärest. Sulevi meeskonnal tuleb nüüd hakata osalema ootamatu külalise valvamises. Ka madrus Boris Kivik peab aeg-ajalt püssi õlale võtma ning koos vahtkonnaülemast allohvitseri ja kahe kaasmadrusega võõrast allveelaeva passima. Jätka lugemist



Vabadussõjast võidusambani
..., ...
Filed under: Raamatud

Ühest siinsest loost on vahepeal välja kasvanud raamatupeatükk. Soovitan soojalt: köide sisaldab kvaliteetses trükis ajaloolisi värvifotosid vabadussambast ajal, mil see veel töötas…



Härra Blumbergi lapsed

 Härra Blumbergi lapsed

Lugu mehest, kes oma saatust trotsides päästis Siberist kümneid lapsi. 

blumberg2

Lugu ilmus 2000. aasta 7. oktoobri Postimehes.

Kala ei näkanud eriti. Siberi suvi näis sel 1947. aasta juunikuupäeval olevat uinutanud isegi Grishkino kandi, selle muidu nii rikka loodusega maanurga vee-elukad. Kuid orbudeks jäänud 12-aastane Elle Linkrus ja tema 18-aastane vend Kalju koos paari kaaslasega ei andnud alla ning jätkasid õngeleotamist kuni õhtuni. Pakkus ju kalavetel istumine lastele siiski sedavõrd teretulnud vaheldust küüditatute hallile ja rängale igapäevaelule. Nad ei aimanud veel, sel päeval näkkab neil rohkem, kui nad iganes oodata oskasid.

Kui lapsed oma küüditatute-taresse Maiga külas tagasi jõudsid, oli majakondsetel neile varuks jalgu nõrgaks võttev sõnum. «Oleksite kodus olnud, oleksite Eestisse saanud,» kõlas see. Jätka lugemist



Sulle helistas Savisaar!

Sulle helistas Savisaar!

Tulevane tipp-poliitik Edgar Savisaar käis 1988. aasta varakevadel Tallinnas Kadaka tee autoteeninduses oma sõidukit putitamas. Kas Rahvarinde asutamise idee vormus lõplikult sealsete ametimeestega poliitikast rääkides?

 sullehelistassavisaar11

Lugu ilmus 2008. aasta 20. septembri Postimehes.

„Vaatasin ühel päeval, et meile on tulnud Savisaare moodi klient. Kannab rohekas-halli talvejopet, prillid on udused – oleks nagu Savisaar. Lugesin siis laua peal olevat töökäsku: oligi tema! Jõin kõigepealt ühe tassi kohvi ja siis mõtlesin: lähen ja räägin Savisaarega!”

Nii kirjeldab Tallinnas elav härrasmees Ülo Mäe kohtumist, mis tema meelest võis muuta Eesti ajalugu – või vähemalt mõningaid olulisi detaile lähiajaloo pöördelistes sündmustes. Jätka lugemist



Apelsinid peaminister Uluotsale

 

Apelsinid peaminister Uluotsale

Hoolimata üha halvenevast tervisest hoidis peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots tallel Nõukogude ja Saksa okupatsioonide alla langenud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust.

 uluots3

Lugu ilmus 2008. aasta 30. augusti Postimehes.

„Kas teie saate aru, mis praegu toimub?”

Ene Koemetsal on tänaseni eredalt silme ees pilt professor Jüri Uluotsast, kes tuli talle millalgi 1944. aasta talvel juhuslikult vastu Tartus Toomemäel praeguse Riigikohtu hoone hoovivärava juures ja sellise küsimuse esitas. Koemetsa, ülikooli rektoraadi noorukest sekretäri üllatas, et kõrgesti austatud professor ja ühiskonnategelane peab teda endast informeeritumaks. Ta mäletab lausa piinlikkustunnet, et ei osanud küsimuse peale midagi tarka vastata. Jätka lugemist