Hetked ajaloo lähistel


Vabadussõja esimene päev

Koolipoisid nägid Vabadussõja esimeste mürskude sähvatusi

1918. aasta 28. novembril langesid Narva linnale esimesed mürsud äsja alanud Vabadussõjas. Vaenlaste esimeste tõrjujate seas olid koolipoistest sõdurid ja kaitseliitlased.

oppursodurpaberitega.jpg

Lugu ilmus 2007. aasta 28. novembri Postimehes.

„Poiss, tõuse ruttu! Väljas lüüakse lahinguid ja sina alles veel magad, sinu kaasvõitlejad on vist juba ammu kohal!“

Nii koitis 1918. aasta 28. november Narva noormehele Voldemar Mirbachile. Tema isa seisis voodi ees ning raputas poega ärkvele. Niipea kui uni poisi teadvusest hajus, kostis väljas mürtsuv suurtükituli selgelt ka 18-aastase kaitseliitlase kõrvu.

Koos oma sõpradega oli Voldemar napilt mõne nädala eest astunud äsja moodustatud Eesti Kaitse Liidu liikmeks. 22. novembril, kui Narvat veel tõhusalt kaitsvad Saksa väed lõid tagasi Vene punaste esimese kallaletungikatse, oli Voldemar koos kaaslastega patrullinud rahutuil linnatänavail. Seejärel saabunud suhteline rahu ei ennustanud äreva sõjahommiku saabumist millegagi ette.

„Pane hani ahju,“ ütles poisi äratamisega ühele poole saanud isa emale, kes noorele sõdalasele kiiruga kohvi soojendas. Väärtusliku toidupoolise oli raudteel töötav isa raskete aegade kiuste hankinud Rakverest. Kuid nüüd polnud seda enam mõtet säilitada. „Tulevad ehk veel kuradid linna sisse ja võtavad sellegi käest ära. Mis söödud, see söödud,“ järeldas isa.

Voldemar hüppas riietesse, võttis oma kaitseliitlase püssi ja 15 padrunit ning tõttas Narva raekotta. Jätka lugemist

Advertisements