Hetked ajaloo lähistel

Raamat elust ja surmast Vabadussõja kõige raskemal ajal.

Tasakesi kalmistul edasi hiilides märkavad mehed eemal haudade vahel inimkogu, kes sõdureid nähes pikali viskub ja püüab end peita või surnut teeselda. Sõdurid käsutavad, laskevalmis püssid käes: “Maast ülesse! Käed üles!”
Oma hämmastuseks näevad soomusronglased, et ristide kõrvalt tõuseb põlvili umbes 40-aastane hästiriietatud naine. “Armu! Jätke mind ellu!” palub naine. Ta keeldub tükil ajal uskumast, et tegemist on Eesti sõduritega, kuid viimaks jutustab, et oli õhtupoolikul koos õnnetusekaaslastega toodud Palermo metsa hukkamisele. Viimasel hetkel oli ta koos mõne teise vangiga põgenema pääsenud, hingetuna surnuaiale jooksnud ning seal end haudade vahel varjanud.
“Naise jutustusest selgus meile, et tulistamine, mida õhtupoolikul kuulsime, oli tegelikult süütute linnakodanikkude kallal toimuva veretöö eemalekostvaks hääleks,” tõdeb üks sõdureist hiljem oma mälestustes. “Naise jutustust kuuldes kahjatsesime, et tegevusetult metsas viibisime. Olime kindlad, et tõelist olukorda teades oleksime võinud oma kergekuulipilduja abil kogu terroristide salga laiali peksta ja hukkamisele määratud inimesed päästa.”
Nüüd tuleb päästa vähemalt see naine.

Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal. Kirjastus Hea Lugu.

Erkki Bahovski, “Sirp”: “Heroilise Vabadussõja tumedam pool”

Kaarin Kivirähk, “Eesti Ekspress”: “Vabadussõja tagahoovis”

Jüri Pino, ERR Kultuur: “Mälestusi mehemeelest”

Ilmar Palli, “Maaleht”: “Kust tuli küll neil võitlejail see vägi, võim ja elutahe”

Raamat Rein Maranist sai valmis.

Olev Remsu, “Sirp”: “Inimene ei reeda”

Ühest siinsest loost on vahepeal välja kasvanud raamatupeatükk. Soovitan soojalt: köide sisaldab kvaliteetses trükis ajaloolisi värvifotosid vabadussambast ajal, mil see veel töötas…