Hetked ajaloo lähistel


In memoriam Arvo Pesti

Mahukas allikapublikatsioon valgustab dissidentide võitlust

Nõukogude ajal oma põhimõtete eest aastateks kolooniasse saadetud dissident ning nüüdne Riigiarhiivi spetsialist Arvo Pesti koostas mahuka allikapublikatsiooni dissidentlikust liikumisest Eestist aastatel 1972-1987.

 

Lugu ilmus 2009. aasta 15. detsembri Postimehes.

 

Nõukogude perioodi lõpukümnendil tegutsenud avalike teisitimõtlejate ehk dissidentide liikumist ning selle vastu rakendatud repressioone on seni üllatavalt vähe uuritud. Võib-olla on selle põhjuseks veel liiga väike ajaline distants, arvab Arvo Pesti, kelle koostatud enam kui 600-leheküljeline dokumendikogumik pakub võimalust tutvuda dissidentide maailmaga peamiselt kahte liiki dokumentide alusel: avalikud pöördumised ja kirjad, mida dissidendid ise koostasid, ning KGB arhiivimaterjalid ning kohtudokumendid, mida nende kohta valmistas Nõukogude repressiivaparaat. Raamat ilmub Rahvusarhiivi teadusnõukogu planeeritud väljaandena.

„Kogumikku on mahtunud siiski vaid murdosa dissidentlust puudutavast arhiivimaterjalist,“ nendib Pesti. Mõni kohtuasi koosneb näiteks 70 köitest. Seejuures puudub Eesti ajaloolastel juurdepääs dissidentide kohta peetud KGB operatiivtoimikutele, mis on Eestist ära viidud. Kuid just neist oleks võimalik lugeda, milliste meetoditega KGB dissidentidel tegelikult silma peal hoidis.

Dissidentlusest võib Eestis rääkida alates 1970. aastate algusest, mil ilmusid esimesed avalikud kirjad ja pöördumised, kirjutab Pesti kogumikku alustavas ajaloolises ülevaates. Sel ajal tekkis arusaam vajadusest muuta vabadusvõitluse vormi, orienteeruda tsiviliseeritud ja demokraatlikele võitlusvormidele ning pidada sidet sarnaselt mõtlevate isikutega mujal Nõukogude Liidus. Igasugusest relvastatud vastupanust loobuti.

Ehkki kontaktid Vene dissidentidega olid olemas, olid viimaste ning Baltikumi dissidentide poliitilised vaated siiski erinevad. Vene dissidendid taotlesid nõukogude süsteemi liberaliseerimist ja demokratiseerimist, eestlaste-lätlaste-leedulaste eesmärgiks oli aga Nõukogude Liidu okupatsiooni lõpetamine Baltimaades.

Pesti tunnistab, et kaks aastat tagasi kogumikku koostama hakates vaevas teda küsimus, kas tema kui endine dissident ja seega teemaga väga isiklikult kokku puutunud inimene on sääraseks tööks sobiv. Kuid kogumiku teaduslik juhendaja, varalahkunud Indrek Jürjo aitas neist kahtlustest võitu saada.

Pesti rõhutab korduvalt, et dokumentide publitseerimise eesmärk ei ole kellelegi kätte maksta, vaid toonast aega mõista. KGB ülekuulamisprotokollid sisaldavad nii mõnegi tänagi tuntud inimese antud tunnistusi dissidentide vastu. Pesti küsis neilt kõigilt luba dokumentide avaldamiseks ning ka sai selle. Dokumentidest nähtub seegi, kuidas KGB kurjuse kõrval tuli dissidentidel taluda ka endi keskel tegutsenud reeturi alatust, mis oli emotsionaalselt kindlasti väga raske.

„Kuid see inimene on ainuke, kes on hiljem andeks palunud. Talle on andeks antud,“ kinnitab Pesti. „Minu juhendaja Jürjo leidis, et kui teda poleks olnud, siis ajaloolastena teaksime dissidentlusest täna oluliselt vähem. Tema tunnistustes on talletatud palju dissidentide tegevusest.“

Dissidendid läksid aastateks kolooniasse ja asumisele selle eest, et koostasid ning levitasid avalikke pöördumisi ja infomaterjale, mida väärastunud võim käsitles „nõukogudevastastena“ (kuid mis sageli apelleerisid just Nõukogude seaduste korrektsele täitmisele). Kust võtsid dissidendid moraalse jõu oma vaadetele kindlaks jääda? Miks ei rahuldunud nad tavalise nõukogude intelligendi mugava eluga, kes avaldas oma süsteemivastaseid vaateid ainult lähedaste sõprade ringis?

„Elu lihtsalt kulges nii. Mingil hetkel pandi sind valikute ette,“ vastab Pesti. „Öeldi näiteks, et kui tahad ülikoolis edasi õppida, siis teed niimoodi. Mina aga valisin teisiti. Sealt alates tekkis juba teatud tähelepanu ning tulid uued valikud, kuni jõudis kätte arreteerimine. Siis ei olnud enam mingeid valikuid.“

Alo Lõhmus


Lisa kommentaar so far
Lisa kommentaar



Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s



%d bloggers like this: