Hetked ajaloo lähistel


Tädi Maali päevaraamat elust Vabadussõja ajal

Tädi Maali päevaraamat elust Vabadussõja ajal

Rõngu valla talunaine pani rasketel I maailmasõja ja Vabadussõja aastatel päev-päevalt kirja kõik, mis ümberringi juhtus.

Lugu ilmus 2008. aasta 6. detsembri Postimehes.

1917. aasta 25. oktoober oli Rõngu vallas Lapetukme külas Peedupiitre talus tavaline päev. Perepoeg Karla käis Uderna laadal ning sai seal lahti kahest üheksanädalasest põrsast – ühe eest maksti 15, teise eest 18 rubla. Peretütar Amalie, kelle meelest Karla andis põrsad ära liiga odavalt, hakkas sel päeval oma lillat undrukut „ümbre käändma“. Tema abielus õe poeg Elmar käis külas. Peterburis aga „oliva enamlase ja Lenin valitsuse oma kätte saanuva ja vaene Kerenski oli ära pagenu.“ Võib-olla just nende ärevate aegade tõttu viis Peedupiitre pere sel päeval oma kartulisaagi „salahauda“.

Nõnda siis pöörati Peterburis sel päeval riiki ning Peedupiitrel undrukut. Pilguheit toonase talupere tegemistesse on võimalik tänu haruldasele päevaraamatule, mida aastail 1893 – 1920 pidas see sama undrukut „käänanud“ talutütar Amalie Planken.

Päeviku andis juba palju aastaid tagasi Tartusse Eesti Ajalooarhiivi hoiule Amalie sugulane kunstnik Ede Peebo.

„Päevik on eriti huvitav just seetõttu, et kirjeldab toonase talu eluolu,“ sõnab paksu köite arhiivi arvele võtnud arhivaar Tiiu Oja. Tõepoolest on Amalie ehk kodusemalt Maali juba koolitüdrukuna hakanud kuupäevaliselt registreerima talutöid, ilmastiku- ja loodusnähtusi, kirikuskäike, haigestumisi ning tema enda ja teiste inimestega ette tulnud juhtumisi. See teeb päevikust hindamatu allika Rõngu ja Rannu valla koduloolastele, kuid peegeldab kindlasti ka toonaseid olusid laiemalt.

„3mal Juulil satte väga suurt vanemba vihma (äikest – toim.), lei kolm kuhja mõisa luhan palama. See aasta kaksin mina 800 peo linu. 4mal Augustil alustedi lina kaksi ja 12 Augus. lõpetedi,“ kirjutas Maali 1894. aasta suve ning oma toonase põhitöö, linakakkumise kohta. Teisal paneb ta kirja pere kukekeste nimed: Hea lottuse, Kuri isand, Tartu turgu, Kugu isand, Suur isand, Pere kukeke, Kaarna ja Mamma kana.

Kuni päeviku lõpuni 1920. aastal ehk veel täiskasvanunagi rõõmustab 1879. aastal sündinud Maali esimeste laululindude üle, keda kevadeti kuuleb, ja liblikate üle, keda näeb. Samasuguse õhinaga registreerib ta õunapuude saagi („8 uibul oliva ubina“) ning kuupäeva, mil viimane õun talvel ära süüakse.

Päeviku sissekanded on algselt kirja pandud nähtavasti kalendrisse ning hiljem ühtsesse köitesse ümber kopeeritud. Sellest saab aimu mõne eksimuse tõttu, mille Maali on teinud talusündmuste ja ajalehest loetud maailmasündmuste kokkusobimitamisel. Nii näiteks kirjutab ta 1918. aasta 30. oktoobril (vana kalendri järgi) kauaoodatud Inglise laevastiku jõudmisest Tallinna,  kuid korrigeerib seda fakti 30. novembril. Tegelikult teataski Postimehe hiigelsuur pealkiri Inglise laevastiku saabumisest just sel päeval ehk uue kalendri järgi 13. detsembril.

Päeviku lugejat veetleb Maali napp, kuid südamlik ning kõiki ja kõike mõista püüdev kirjutamisstiil. Vaid enamlastest röövlite kohta ütleb ta oma päevikus halvasti.

Naise enda elukäik polnud paraku kuigi roosiline. Raskest talutööst juba noores eas peaaegu invaliidistuna (lahtine neer) ei saanud Tartus õmblemist õppimas käinud Maali mehele ning jäi kodutallu lihtsamaid töid tegema. Siiski võib mõnes päevikusissekandes figureeriva äreva „tema“ taga aimata peidetud tundeid.

Koolmeistri tütrena oskas Maali saksa keelt, tundis elavat huvi näitemängude, kontsertide ja raamatute vastu. Paraku hävis pere suur raamatukogu tulekahjus ühes taluga. Pärast seda katastroofi mõnda aega õe Liine pool ning seejärel oma kodutalu varemeile rajatud ajutises ulualuses elanud Maali viidi Nõukogude ajal viimaks Ravila vanadekodusse, kus ta kõrges eas suri.

Pere neljast lapsest – Maali, Karoliine-Julia (ehk Liine), Jaan ja Karla – abiellus ning sai järglasi vaid Liine. Tema poeg Albert Peebo tähistas sel neljapäeval Tartus oma 100 aasta juubelit.

„Maali mäletas väga hästi endisi vanu asju,“ iseloomustab Albert oma tädi. „Mälu oli tal kuni viimase ajani terav. Aga ega ta väga jutukas ei olnud, et oleks neid asju teistega jaganud.“

Seda enam jagas Maali mõtteid oma päevikuga.

Foto: Maaniidu talu, Amalie õe talu.

Noppeid Vabadussõja aastate päevikusissekannetest

Kuupäevad on esitatud vana kalendri järgi, kohati sulgudes ka uue kalendri järgi.

1918. aasta

5. jaanuaril käis Karla Rõngun ja õhtu luhan ja oliva väga külma ja tuisuse ilma, iga üle päiva tuisas ja zirgu (linnukesed – siin ja edaspidi toimetuse märkused) es saa kostegi süia ja oli kole sügav ja kõik koha hangi täis ja Karla tellis Postimehe pooles aastaks 16 r 5 k.

15. jaanuaril tuliva vana R. röövle ja varga püssitokega ja varastiva kesva (odra) ära seemne jao ja oma söögi jao vanale märale es saa midagi parata. Karla vedasi turbit ja mina alusti einsotsi (sats, volang) kokku õmblema bluuse jaoks ja es tule ühtegi Postimeest enamlase oli ära võtnu kõik.

5 . (18.) veebruaril käisiva vilja mõõtja püssega ja otsiti kõik koha läbi kõik aida ja kapi ja kirstu ja aida päälitse ja tare ja sahvre ja kua sanna ja riialutse (rehealuse) ja küüni lauda ja meil oli väga hirm /-/.

7. veebruari hom. (hommikul) toodi sõna, et jälle otsja tuleva tare peale ja olime väga hirmun ja lõpet turba vedu ja Vene sõjaväe hakasiva taganema siit läbi minema saks oli 6 päeva aega andnu.

9. veebruaril peljassime väga vilja võtjid ja Mama läks Marguse sanna manu pakku võtmega ja peale lõunat tuliva /-/ ja otseva tare päälitse läbi ja lubasiva aida ust ära lõhku aga es julgeva ja läksiva ära ja perast tuliva tagasi (ja Mama väga peljas jäi haiges) Karla rumal and võtme ja võeti ära 10 puuda seemekesvi vanale märtsonile ja Mama sõimas näid ja ööse käisiva krambi tahtse ära koolda ja mina oli ka haige tolle murega es jää enam kui 4 vai 5 vaka ja ööse oli raudtee ja silla ära lõhutu ja aeroplaan pomme pildnu. Pritsun ja paugu oli kuulda ja oli külma 15 gr (kraadi). Postimees hakas käima.

10. veebruaril veeti meil hädala kuhi ära 4 koormat ja soldatid läks hirmus palju Rõngust läbi ja iga teed. Haani teed ja oli väga palju rüüstanuva ja riisunuva teeveerin Koruste külan oli peaaegu iga talult hobuse ära võetu ja muud kraami ja Rõngu pool Alanilt ja kõigist paigust ja haina ära võetu ja tee peal võetu hob. käest ära ja mõisist oli kõik hob. ja ree ja riista ära võetu ja meil peedeti (peideti) kah ja tee oli igapäev hunnikun voore täis ja Rõngu oli kõik sugust kraami rahvas saanu maan ollu ja kirikumõisa oli puruks löödu sisest ja õhtu oli juba sakslase tulnuva ja võetu vangi keda kätte saadu ja saime Saksa valitsuse alla.

18. Veebruaril tuliva ed. (esimesed ) sakslase siia püsse ja rohtu otsma ja aeroplani sõitnuva jälle Rõngun ja Rõngu mõisade tullu hulka sakslasi sisse ja hakkasiva siia käima kahe kaupa leiba ja liha ostma ja võid ja saime juba saksa raha ja Papa kõnel saksa keelt neidega ja mina ka ja Karlat Jaani käisiva veel luhan es saa midagi ja Ukrainaga oli rahu tehtu, sakslasele oli appi lännu.

1. (14. ) märtsil käiti ohvitseridele korterid otsm ja veeti puid Rõusist ja ma kakse sulgi ja sakslase oliva väga lahke ja näitasiva prouade pilte /-/ ja õhtu oli pidu sakslase mängseva pilli ja tantseva ja laulseva Deutshland über alles ja meie laulseme Eesti laule ja plaksut käsi meile.

9. oktoobril võtsime peete põrknid ja veeti hauda ja kanzelein oli jälle koos kõik kaitseväge asutaman jälle enamlaste vasta nu nakseva jo venemaa poolt tulema ja tapma jälle ja Saksa sõjaväe üteldi ju ära viidav meie enamlise ka ju rõõmustiva.

6. novembril võti ma gerogeni juure üles ja Papa käis Alanil viis kartuli ja liha ära mis võlun (võlas) oli ja Vändrikule viidi ka kartuli ära ja virtsahvt (Saksa majandusohvitser ) käis veel siin ja Eesti polgu jaoks korjati ju raha ja keedeti seepi.

9. novembril /-/ oliva jälle enamlase ametin kõik /-/ ja tormas kangede ja meil lõp. kõik kartuli korjamine ja hauda viimine ja mõsti tagu põrmandut (pesti tagumist põrandat) ja Karla läks joomise pääle Jukale ja punakaart oli Narva kallal käinu ja tagasi löödu.

29.  novembril pani ma per. (viimase ) tagu kambre akna ette ja Karla sääs (seadis) lina masina üles Elmar käis Rõusin jälle ja nikruti läksiva liina 21 – 24 aast. ja enamlase tuliva iks edesi kõigilt poolt vaene Eesti valitsus es jõua midagi ja kõik mõisniku oliva ära pagenu vai enamlaste sekka sõtta lännu ja Venemaa valgekaardi salku vedelnu siin ja Uona Kaarli peije (peied) olnuva.

30. novembril tuli see kaua oodatud Inglise laevastik Tallinna meile appi ja meil aeti ed. lina ja mina olin haige ja tein ühe uue käteräti ja Kõrtsi tüdruku käisiva siin sääl ollu kõik haige.

6. detsembril taheti jälle hob. kroonule, meil es viiagi ja viidi võid Eesti soldatide jaoks ja võeti jälle soldatid 30ne aastani.

10. detsembril tehti vorste ja toodu hainu ja veeti põhku ja enamlase oliva Tartu ära võtnu ja Seki oli mu jaki ära lahknu ja must kana oli haige.

12. (25.) detsembril ed. pühal käisime Liinega kirikun ja perast vaestemaja ja kohtumaja man ja toodi hob. kodu ja valgekaart riisnu Valguta ja Rannu pool ja Puhja pool ja Postimehe es käi enam ollu juba enamlaste leht.

19. detsembril (1. jaanuaril) oli juba vastne aasta ja ollu viimane jutlus kirikun, vana punase k… oli ära keelnu ja es tohi enam risti ei ka matta (ei tohtinud enam ristida ega ka kiriklikult matta).

24. detsembril (6. jaanuaril) oli kolmekuninga päev ja Jõulu laupäev ja Jaan käis siin ja meie olime haige ja oli käsu väljan et kõik mehe 18 – 45 aastani Vaibla mõisade sõtta kommisjoni ja Kärstna pool oli hirmus suuretüki mürin mitmes päev ollu suure lahingu punase ja valge kaardi vahel ja oli kõik ära purustedu. ja Elmar käis Tammel ja meie teime õhtu Jõulu kuust ja laulseme sõja laule.

31. detsembril triikse ma ja Karla käis Laatsin ja Jaan oli Viljandile lännu ja meie peljasime iga öö vahel valget kaarti vahel punast ja Liine käis Unnil.

Fotol: Maaniidu talu.

1919. aasta

3. jaanuaril ollu Rannu mõisan lahing valge võitnuva punase pagenuva ja Liine käis aptegin /-/.

5. jaanuari hom vara ööse toodu käsk nikroti võtmine vallamajas 18 – 40 aastani, õhtu tullu ju Eesti väe sinna ja jälle tõine käsk, ernid ube ja sedulg  ja rihm meil viia ja mõnes saapa ja hakati Elva pool suuritüke laskma ja meie enamlane pagesi ära ja ma lõp. akna ette panemise ja õhtu poolen hakati Rõngun ja Ameti mäel suuritüke laskma oli hirmus kõva paugu kõik maa värisi ja akna tinisiva ja pommi oli tullu ju Muhklase kuusikude ja õhtu anti veel kolmas kord käske, kõik mehe 50 aastani kommisjoni mõisade ja ööse lasti ka pauke ja peljassime väga /-/.

7. jaanuari hom. lasti Rõngu mõisa pool kuulipildjidega kui hirmus ja Eesti väe ollu villiniidu mõtsas ja perast tuliva punase ratsaväe ju Vändrikule ja siugsoost lasti näile, ja anti käske et kella 6 – 6ni ei tohi keegi kõndi ja mina peedi (peitsin – toim.) kraami üteldi, et ööse punase tuleva ja lasti jälle mõisad hirmsaste ja ööse kell 12 tulivagi punase, plaanseva ust vasta seeni kui K (Karla – toim) pagesi sis lasti sisse tuliva tulega minu sängi veerde, nõudseva valget kaarti ja kas mõisan on sõjaväge, siis läksiva jälle ja lasti 105 suuretüki pauku raudtee pääl kõik maa värisi.

8. (21.) jaanuari hom. alust Valguta lahing hakati siugsost ja mõisast laskma ja punase Harjametsast ja Vändr. ja Vaha tare man ja Simmil ollu kuulipilduja, küll püssi joosiva ja kuulipildja kui parin ja mina olli vahel ahju taga paon (peidus) ja lugesi „Balti parunid Eesti elus“ ja vahel vahtse luhvti aknast /-/.

12. (25.) jaanuaril tuli Rõngun hirmus lahing Eesti väe olluva Tammel ja enamlase Mikam ja Iveski pool ja säärt varsti taganuva ja meie väe võtnuva Pritsu ära ja Soomlase oli abin, ja säält lasti raskete suurtükkidega Rõngu ja pommi tulluva Muru hainamaa peale tennu kui lina leo ja löönu kivi purus ja Rõngun olli kõik maja viga saanu ja kiriku akna puruks ja 1 torn ära ja enaml. tennuva tõke kirikun ja siis enaml varsti taganuva ära mõtsu sisse ja Aakre poole ja siist hakasiva Eesti väe tulema Rannu poolt ja läksiva lipuga väga palju, meie ed es usu ja tuliva siia ja Karla läks küüti viis Koruste külla, siis oli väga hea meel ja Papat Karlat käisiva enne luhuna tõiva hagu ja ma kakse sulgi ja Elsi oli pikali.

30. jaanuaril (12. veebruaril) oli Rõngun kommisjon (värbamiskomisjon – toim.) ja Jaanike oli vasta võetu ja Elmar.

1. (14.) veebruaril läksiva Jaan ja Elmar ära sõtta, läksiva liin (linna) säält saadetu Raadi mõisa ja ma õmbli Mama jakile nöpse ja Karla tõi turbid ja mõtsan paugutedi püsse ühtelugu ja ööse näin und tuli kole palju kurgi ja tuline zõõr taiva pääle.

11. (24.) veebruaril oli suur pidu Eesti vabastamise päev pidiva lipu kõik väljas olema ja kirikun juttus ja Karla käis Maniidul (talu, kus elas Maali õde Liine) ja hakasin enda tõist vahast lillelist bluuset lõikama.

10. (23.) aprillil läks Asutav kogu kokku, saiva vana sotsi võidu ja Rei sai esimeheks ja peljati et mõisniku ja valge kaart hak. mässama ja aeti Eesti väge palju Tallina ja Elmar vist ka soomusrongiga lännu ja kraameldi ja Ameerika kart. (Ameerika kartul, mingi kartulisort – toim.) hauast välja ja lõiguti pihla ladva maha ja noka (kuldnokad) läksiva paku ja raotu visnapuu maha kõik ja vana laisk Järv tõi käeraha tagasi.

31. detseber. Oli kõik see terve aasta sõda!

Alo Lõhmus


Lisa kommentaar so far
Lisa kommentaar



Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s



%d bloggers like this: