Hetked ajaloo lähistel


Metsavend andis kännu otsas ajalehete välja

Metsavend andis kännu otsas ajalehte välja 

Vähetuntud tahk Eesti ajakirjanduse ajaloost: 1945. aastal ilmus Võrumaal metsavendade kuukiri Vaba Eesti Tähistel, mis tekitas punavõimudele palju peavalu. Ajalehe toimetaja Valter Tamsalu kirjutas artikleid sõna otseses mõttes kännu otsas.

 valtertamsalu.jpg

Artikkel ilmus 2005. aasta 18. aprilli Eesti Ekspressis.

Kutse Võru sõjakomissariaati ei tõotanud Kõlleste valla täitevkomitee esimehe asetäitjale Valter Tamsalule midagi head. Oli 1944. aasta sügis, rinne oli Eestist alles üle käinud, kuid juba jätkus uutel võimudel energiat, uurimaks sõja üle elanud inimeste minevikku.

“Te olite enne sõja algust Punaarmees, aga nüüd olete tsiviilisik?” uurisid kompetentsed töötajad kahtlustavalt.

“Ei olnud,” vastas Tamsalu. “Ma olin 1939. aastal Eesti Vabariigi kaitseväes.”

Ent õige pea said võimud tõe jälile: Eesti kaitseväe liitmisel Punaarmeega jätkas Tamsalu 140. laskurpolgu ridades, sõdis rindel ja läks 1941. aasta juulis Porhovi lahingus Saksa poole üle. Pärast põgusat tutvumist Saksa sõjavangilaagritega pääses mees lõpuks koju – Võrumaale põldu harima.

Toimik sõjakomissariaadi laual löödi plaksti kokku, Tamsalu võeti pikemata relvastatud valve alla ning toimetati kohalikku miilitsajaoskonda. Ees terendas mobiliseerimine tööpataljoni.

Jaoskonnas valves olnud miilits ei uskunud aga oma silmi: valla täitevkomitee esimehe asetäitja ise saabub vangistatuna! Siin peab olema mingi eksitus. Tamsalu põgusa tuttavana juba varasemast ajast sigines miilitsa ja vangi vahel ladus jutuajamine. “Mul on veel täitevkomitees asjaajamine üle andmata,” kurtis Tamsalu. “Oleks vaja seal ära käia.”

Miilits vastas: “Kas kolmest päevast jätkub? Rohkemaks ma lubada ei saa.”

Rohkemaks polnud tarviski. “Head aega, Võru linn!” hüüdis Tamsalu oma jalgratta sadulas linna piirist üle sõtkudes. “Selle valitsuse ajal enam sa mind ei näe!”

Ajalehetöö algab

Loomulikult ei saanud Tamsalu nüüd enam kodus elada. Põrandaaluse isa leidis pojale õige pea ulualuse ühes naabertalus kodukülas Varbusel.

“Las ta tuleb siia,” sõnas talunik, kes oli laudalakka õlgede alla ehitanud peidiku oma õepojale Olav Mihkelsaarele. Viimane oli teeninud Saksa armees vabatahtlikuna, kuid 1944. aastal rinde lagunedes koju tulnud ning seejärel metsavendadega ühinenud. Uut elanikku ootav punker ühendas nüüd metsavendadega ka Tamsalu.

“Pidasime Mihkelsaare ja raudteel töötanud Jaan Zoppiga nõu, et midagi peab ette võtma,” meenutab 1919. aastal sündinud Tamsalu. “Sõda käis veel. Mõtlesime, et vabadust muidu ei tule, kui peab ise hakkama võitlema ja vabaduse heaks midagi tegema.

Otsustati teha ajaleht. Mina olin Saksa ajal olnud Võrumaa Teataja kirjasaatja, seal avaldati minu luuletusi, külauudiseid ja vesteid. Teised leidsid, et olen selle tööga kursis.”

Esimene number kirjutusmasinaga tehtud lehte Vaba Eesti Tähistel ilmus 1945. aasta märtsis ning sisaldas peamiselt ümbertrükki 1943. aastal Rootsis ilmunud ajalehest Päris Eesti: ülevaated Eesti välisesindajate tööst sõja ajal, diplomaatilistest arengutest, rahvusvahelise õiguse olukorrast jne. Kuid number algas juhtkirjaga vastse lehetoimetaja enda sulest. “Nüüd alles tunneme vabaduse väärtust ja teistest mittesõltuvuse hinda. Nüüd tunneme, et nood üürikesed omariikluse päevad olid kui paradiisipäevad,” tõdes juhtkiri nukralt, kinnitades samas, et paremad päevad on veel ees ja vabadus ei jää tulemata.

 Järgmised numbrid põhinesid juba täielikult originaalmaterjalidel. Treffneri haridusega metsavend Mihkelsaar kuulas välisraadiojaamu ning saatis Zoppiga välisuudiseid “toimetusse”. Tamsalu ise luges Nõukogude ajakirjandust ning analüüsis ja kommenteeris selles avaldatut.

Kained hinnangud

Teise numbri juhtkiri analüüsis kainelt vastupanu olukorda, heites rahvale ette ühtekuuluvustunde vähesust. “Ruttu läksid paljudki meist võõraisse poliit-voogesse, unustades, et nemad on eestlased, ja paljudki tormasid oma kaaslase kallale, mõtlemata, et sellega hävitame oma rahvuskaaslaste olemasolu,” nentis leht.

Järgnes õpetus kommunismimeelsete eestlaste õigele teele juhtimiseks: “Kuigi sa ise tead, et sina oled kommunsimi vastane, ja tead ka, et eesti rahva üldsus pea kogu ulatuses on kommunismi vastane, katsu siiski neid väheseid, kes pooldavad, kahevahel olles, kommunismi, kiskuda nende valelt seisukohalt välja tagasi meie Eestile.”

Artikkel soovitas meeles pidada, et kui Euroopas sõda lõpeb ning toimuvad rahukonverentsid, tuleb Eestile vabadus tagasi. “Seleta ka seda veenvalt teistele ja käse seda edasi rääkida,” õpetas ajaleht.

Samas numbris jagati näpunäiteid kommunismi vastu võitlemiseks: “Ärge lööge milgi juhul kommunistide kilda. Ehk kui olete nende killas, siis töötage kommunismi vastasuse kasuks. Olge südames nende vaenlased, mõeldes kadu kommunismile. — Loogem ustavaid sõpraderinge niipalju kui suudate. — Iga vähemastki kuuldust, mis puutub otsimistesse, haarangutesse, NKVD meeste lähikonda ilmumisse, teatage ümbruskonnale, eriti nendele või nende lähistele, keda kommunistlik terror süütult taga kiusab.”

Kolmandas numbris leidus muude materjalide kõrval pöördumine metsavendade (“metsameeste”) kui Eesti vabariiklaste ja üleilmsete demokraatide poole.

“Teie olete alles hiljuti Rootsis moodustatud Eesti Vabariigi Valitsuse sõjaline jõud. Oma otsuses on Eesti Vabariigi Valitsus lugenud kõik Eesti territooriumil asuvad metsamehed, alates põranda alla kadumise hetkest, Eesti Vabariigi sõjaväeks,” kirjutas leht, kutsudes metsavendi samas üles ettevaatlikusele: tuleb vältida vaenlase algatatud suuri lahinguid ning eelistada ise initsiatiivi haaramist löökidega selja tagant; silmad tuleb lahti hoida metsavendade ridadesse sokutatud agentide suhtes. Välispoliitilises ülevaates leidis leht, et Euroopa relvastumise jätkumine hoolimata sõja sisulisest lõpust viitab peagi algavale uuele sõjale, mis toob ka Eesti vabanemise. “Eestlased – ristitage palves käed ligineval suvistepühal – paluge õnnistust meie maale ja rahvale; paluge õnnistust Inglise ja Ameerika relvadele, millede najal saabub pea vabadus,” seisis lehenumbri lõpus.

Neljas number pühendas tähelepanu metsavendade organiseerumise vajadusele, tõdedes, et senises salgad “kannavad juhuslikkuse ilmet – tullakse kokku lihtsalt aja surnukslöömiseks, ja tihtigi seejuures sallitakse oma hulgas kahtlaste tüüpide olemasolu, kes NKVD organite poolt metsavendade hulka on poetatud.”

Järgnevalt kurjustas ajaleht: “Aga metsameeste kampades peab valitsema täielik distsipliin – niisama nagu sõjaväeski, tuleb täita kõiki juhi korraldusi. Nii, nagu nüüd esinevad mitmel pool metsades sagedased paugutamised, nii enam olla ei või. Ilmaaegne paugutamine peab kaduma, sest see on laskemoona, mida isegi vähe on, raiskamine. Ka kutsub ilmmõtetu häire tegemine ainult esile pahu tagajärgi. Juhtunud on ka maanteel liikuvate autote tulistamisi, mis on lausa lollus, tehtud ilmmõtlematu temp, mis võib saada paljudele metsameestele saatuslikuks. Selge on see, et okupatsiooni valitsusvõim sel juhul astub samme – tuuakse kohale sõjaväe jõude, mille tagajärjel kogu ümbruskond kannatab. Relvade tarvitamisest enese lõbuks tuleb hoiduda. Ainult elu hädaohtu sattumisel tuleb kasutada relva – aga äärmise ettevaatusega.”

Paber Nõukogude võimult

Ajakirjanik Tamsalu enda elu kulges peaaegu romantilist rada. Lehe “toimetus” asus uues, Tamsalu oma kätega rajatud punkris, mis asus isatalu põllu all. Sissekäik sinna viis pikka tunnelit pidi metsa servast väikese kuuse alt.

Hommikuti ronis ajakirjanik punkrist välja ning läks metsa mõnesse põõsasse või kännu otsa artikleid ja luuletusi kirjutama (lehel ilmus ka laulikulisa). Lõuna paiku suundus ta isakoju sööma.

“Lõuna oli selleks kõige julgem aeg, sest püüdmised toimusid ikka õhtuti pimedas,” sõnab Tamsalu.

Punkris asusid kirjutusmasin ning šapirograaf, valgust andis autoaku. “Muud lehetegemiseks vaja polegi,” ütleb Tamsalu.

Õige pea aga hakkas kummitama paberipõud. Tamsalu oma varud, mis jäänud üle Saksa ajal romaani kirjutamisest, lõppesid, nagu ka Mihkelsaare muretsetu.

Paberihädas metsavend ja lehetoimetaja pöördus ei kellegi muu kui täitevkomitee esimehe Elmar Rõivase poole. “Ma ei öelnud talle, et lehte teen, vaid rääkisin, et kirjutan ilukirjanduslikku teost,” sõnab Tamsalu. Igal juhul oli täitevkomitee juht rõõmuga nõus loomingulist metsavenda aitama ning paberit hakkas punkrisse toimetama Tamsalu pruut, külanõukogu liige Virve Kana.

“Kõik teadsid, et ma metsas olen. Ka kohalik miilits Valter Hendrikson teadis. Tema muretses vaid mu nagaani pärast ning saatis tüdrukuga mitu korda sõna, et ma nagaani ära tooksin,” meenutab Tamsalu.

Saatuslik naine

Ajalehte Vaba Eesti Tähistel ilmus kokku seitse numbrit ning see levis Võrumaalt Lõuna-Tartumaani, mõned numbrid koguni Tallinnas. Levitamist organiseerisid rühmitus 10. Roheline Pataljon, mitmed Võrumaa noorteorganisatsioonid ning raudteelased. Tamsalu ise levitamisega ei tegelnud ega selle organisatsioonilisest struktuurist teadlik ei olnud: tema andis valminud numbrid (kokku 180 eksemplari) üle Virve Kanale ja Jaan Zoppile.Lehetöö lõppes 1945. aasta oktoobris. Toimetaja pruut Virve oli ühes talus kartulivõtutalgutel ning Valter oli lubanud talle õhtul vastu minna.

Kui ta aga talu õue jõudis, sähvatasid põlema taskulambid ning lehetoimetaja nabiti kinni. “Valter, kus sa olid?” nõudsid varitsejad, näidates, et nad teadsid, keda ootasid.

“Mul pole siiamaani aimu, kuidas nad mu tulekust teada said,” sõnab Tamsalu. “Virvel oli üks austaja, võibolla tema kuidagi kuulis mu tulekust ja…”

Koos Valteriga arreteeritud Virve Kana suri vangilaagris. Lehetoimetaja Tamsalu vabanes kümnekonna aasta pärast ning asus Tartus tööle tislerina. Sulge ei võtnud ta enam kätte enne kui vanuigi mälestuste kirjapanekuks. 

Alo Lõhmus, Tiit Noormets 

Foto: Ajakirjanduslik metsavend Valter Tamsalu on talletanud oma mälestused metsas ajalehetegemisest ning sellele järgnenud vangilaagritest mahukasse memuaarikäsikirja, ent seni pole ta leidnud kirjastajat. (Alo Lõhmus)


Lisa kommentaar so far
Lisa kommentaar



Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s



%d bloggers like this: